Alustagem vestlust pisut varasemast ajast- mitte faktist, et olete juba ostnud kesk- aasia või kaukaasia lambakoera kutsika, vaid alles kavatsete seda teha.
Tulevased omanikud otsustavad äärmiselt tõsise küsimuse kutsika valikust sageli impulsiivselt. Arvestades aga, et jutt käib inimese kaaslasest 10- 15 aastaks, on emotsioonid teadagi halvaks nõuandjaks.
Kõigepealt soovitame keeta tassike kanget kohvi, end mugavalt tugitooli seada ja meelde tuletada kõik, mida neist karjakoertest teate ning vastama ausalt järgmistele küsimustele:
- olete te tõepoolest valmis kõigiks loobumisteks, mida koer teie ellu paratamatult toob (rikutud mööbel ja jalanõud, “lapseea” loigud ja hunnikud, jalutuskäigud paduvihmas ja sealt teie räpase lemmikuga tagasipöördumine korterisse, raskused puhkustega, kulutused varustusele, heale toitmisele, dressuurile, ravimisele jne., jne.);
- olete te valmis pingeliseks hinge, mõistuse ja käte tööks;
- kas koera ilmumine rõõmustab kõiki teie pere liikmeid;
- tunnete te endas piisavalt jõudu ja kindlust saamaks hakkama sõltumatu, uhke, iseseisva ja väga tugeva koeraga?
Kui vastasite eitavalt kasvõi ühele ainsale küsimusele, siis ärge kiirustage ostma seda tõugu koera! Parem pöörduge nõu saamiseks asjatundjate poole.
ESIMESED SAMMUD
Me ei hakka rääkima vaktsineerimisest ja söötmisest, kuna, esiteks on sellest piisavalt kirjutatud ja teiseks ei erine kesk- aasia ja kaukaasia lambakoera kutsikas oluliselt teiste tõugude kutsikaist. Olgu vaid öeldud, et vaktsineerimise ja kõrvade- sabade lõikamise teostab veterinaararst, toita aga on kutsikat kõige parem valmis professionaalse kuivtoiduga (Specific, Purina Pro Plan, Pedigree Advance Formula).
Söötmise koha pealt tuleb igal seda tõugu koera omanikul hästi meelde jätta üks vaieldamatu tõsiasi- peremees peab saama igal suvalisel hetkel oma koera eest toidu ära võtta või ükskõik mil viisil oma lemmiku lõugadega toidu juures manipuleerida. Selle põhimõtte mittemõistmine või alahindamine võib endaga kaasa tuua parandamatuid tagajärgi! Asi on selles, et kesk-aasia ja kaukaasia lambakoerad on ehedad ehk “looduslikud” nö. üleminekutõud ( aretatud nn. rahvaliku selektsiooni teel ja vaid vähesel määral kasvanduste tingimustes), järelikult on neis ka väga tugevad looduslikud kaasasündinud refleksid, sealhulgas ka toitumisrefleks. Looduslikes tingimustes on toidul ja võitlusel toidu eest esmane tähtsus. Ja nii võtab kutsikas, kes on “pärinud” harjumuse söögi eest võidelda, igasugust tema “omandi” kallale kippumist väga valuliselt.
Kui koer kaitseb teie eest toitu, on teie kontakt temaga ebapiisav!
Täiskasvanud isase koera puhul on teie olukord lihtsalt lootusetu. Seepärast seiske juba esimestest päevadest alates oma juhtpositsiooni eest. Saavutate koera lugupidamise enese vastu ja alluvuse teistele perekonna-karja liikmetele, kui annate veel väikesele jultunule keelava käskluse, laksu vastu nina, kerge võmmu kuklasse või vajaduse korral tuntava hoobi mööda taguotsa. Kui tegemist on eriti iseloomu näitava isendiga, kes toidu juures teie peale uriseb ega luba söögile lähenedagi, osutub mõjusaks kutsika turjast ülestõstmine ja sakutamine- koer on siis üsna abitus olukorras kuna puudub kindel jalgealune. Karistus peab olema lühiajaline, kuid mõjuv, karistada ei tohi ülemäära ega “igaks juhuks”- sellega kaotate koera usalduse enese vastu, mis teeb kontakti saavutamise veelgi raskemaks.
Üleüldse on soovitav iga kord enne kutsika sööma lubamist käega toidukausis sobrada ja alles seejärel kutsikas sööma lasta, vahepeal söömine katkestada, uuesti käsi kaussi pista ning siis jälle edasi süüa lubada. Kui kutsikas ei ürita oma õigusi maksma panna ja suhtub teie tegutsemisse rahulikult, tuleb teda enne uuesti sööma laskmist kindlasti kiita. Sama teha kondi, mänguasja või ükskõik mis esemega, mida koer “omaks” peab.
Pidage meeles, et koera allumine väljendub mitte vastuvaidlematus käskluste täitmises (koera seisukohalt täiesti tobedate), vaid teie kui juhi õiguste tunnistamises!
Karjakoerte vaieldamatuks väärtuseks on tugev püüdlus liidripositsioonile. Muuseas just selles peitub nende koerte kangekaelsuse põhjus kuulekuskäskluste õpetamisel (mitte aga “nürimeelsuses” nagu arvavad dresseerimisdiletandid).
Peremehe ja koera vahelisest halvast (või ebapiisavast) kontaktist tulenev “juhi instinkt”, mis väljendub konfliktides “toidukausi juures”, ongi üheks algaja koeraomaniku olulisimaks probleemiks. Tuleb märkida, et enamikel juhtudel on kesk-aasialased leplikumad kui kaukaaslased.
Ilmselt on vajalik rääkida veel kahest neile tõugudele iseloomulikust väärtusest, mis neile aga saatuslikuks võivad saada. Koerte suurepärane tervis ja vähenõudlikkus muudavad omaniku tihti liiga muretuks. Ärge unustage, et vähenõudlikkus toidu suhtes (koera seisukohast: pole oluline,missugune, aga minu) ei anna teile mingit õigust kutsika toitmise arvelt kokku hoida. Kutsikaea söötmise puudujäägid on pöördumatud ja korvamatud! Vale on ka arvamine, et tänu tugevale immuniteedile ei ole tarvis koeri vaktsineerida. Tugeva tervisega kutsikas (ja ka täiskasvanud koer) paneb haigusele lihtsalt kauem vastu. See aga tähendab, et haiguse tunnused ilmnevad hiljem. Mõnikord, kahjuks, liiga hilja.
Ja viimaks veel ühest neile tõugudele iseloomulikust meeldivast eripärast. Äärmiselt hoidev suhtumine oma territooriumisse sunnib kutsikaid juba varases eas seda mitte “mustama”, nõudes jalutama minekut. See on väga mugav, kuid omaniku tähelepanematus võib kutsikale tihti ebamugavust tekitada, mis kujunevale psüühikale kasuks ei tule.
Koera kujunemisel on see eluetapp, mis haarab ajavahemiku umbes esimesest kuni teistkordse vaktsineerimiseni ja “tõsisema” dressuuri alguse, ülimalt tähtis. Sellel ajal vahetuvad piimahambad pärishammastega ning jõuab lõpule “elulise positsiooni” väljakujunemine. Kasvatades kesk-aasia või kaukaasia lambakoera, tuleb meeles pidada nelja põhilist eripära.
Esiteks. Erinevalt kultuurtõugudest (saksa lambakoer, rotveiler, doberman jt.) puudub neil geneetiliselt tingitud kohanemisvõime suurlinna eluga. Lihtsamalt öeldes harjuvad nad tunduvalt raskemini autodega, suure hulga inimestega omal territooriumil (naabrid), lärmi, naaberkoerte ja muu sarnasega. Kutsika psüühika invaliidistamiseks piisab täiesti, kui viite ta näiteks pidulikule ilutulestikule. Ümbritsevate ärritajatega tutvustamist tuleb teha ilmtingimata ettevaatlikult ja järk- järgult, kutsikat võimalikult säästes, eriti käib see äkiliste tugevate helide kohta.
Teiseks. Loomu poolest kaklushimuline kutsikas unustab küll kiiresti isegi endast vanema koera käest saadud “nahatäie”, ent tema käppade alla visatud paukpadrun võib tema psüühika igaveseks tasakaalust välja viia. Mis puutub teise eripärasse tervikuna, siis ärge unustage, et teie 5-kuune “väiksekene” võib täiskasvanud mehegi luksuma ehmatada.
Kolmandaks. Valdavas enamuses peetakse neid koeri eramajades. Siin teeb omanik sageli klassikalise vea, arvates, et tema kasvandik “jalutab terve päeva” ning sel lihtsal põhjusel talle väljaspool territooriumi liikumist üldse ei võimaldata. Lisaks sellega kaasnevatele ebamugavustele, mis seotud koerte puhtusearmastusega, jääb kutsikas ilma füüsiliseks ja psüühiliseks arenguks hädavajalikust täisväärtuslikust jalutuskäigust, kuna taolise variandi puhul puudub vajalik koormus. Olles mõned korrad aia otsast lõpuni läbi käinud, jääb koer kindlasti istuma või heidab pikali.
Kaukaasia ja kesk-aasia lambakoerte kutsikate treenimiseks ei sobi lisaraskustega rakmed ega jalgratta järel jooksutamine. Sellega saavutatakse vaid “äravajunud” randmed ja seljad. Ideaalseks variandiks on ühtlane kestev jalutus (90.min.). 5-7 kuusele koerale kolm korda päevas, arvestamata väikesi “tualetis” käimisi. Kutsikaeas tuleb vältida ka liigset koormust – kui kutsikas ilmutab väsimuse tundemärke (heidab maha ega soovi innukalt liikumist jätkata) on jalutus olnud liiga pikk.
Neljas eripära on seotud kutsika hammastiku ja toitmise iseärasusega, mis on otseses sõltuvuses luustiku ja kaudselt hammastega.
Kaukaasia ja kesk-aasia lambakoerad kasvavad väga kiiresti. 4-5 kuune kutsikas on üsna muljetavaldavate mõõtmetega, mille üle peremees siirast rõõmu tunneb… ja jätab kahe silma vahele kõikide suurekasvuliste tõugude omapära- vastuolu kehamassi ja kutsikaea luustiku ja sidemete vahel. Ajades taga “lihasmassi”, topitakse koerale sisse kõrge valgu- ja rasvasisaldusega toitu, sellega probleemi veelgi süvendades: mass suureneb, luudevahelised sidemed aga jäävad pehmeiks ja nõrkadeks ning väljapoole pöördunud käpad ja lähestikku hoidvad kannaliigesed ongi kindlustatud!
Kui kõverdunud käpad on juba ilmselgelt näha, kaldub peremees teise äärmusse, andes tapvaid koguseid kaltsiumi ning kinnitab need vead lõplikult.
Igal juhul on teie lemmiku esimestel elukuudel igati soovitav pidev veterinaarne kontroll, mis aitab õigeaegselt märgata luustiku kujunemise ebasoovitavaid kõrvalekaldeid.
Ärge unustage, et kutsikaeas kaotatut ei ole hiljem võimalik taastada!
“MEHISTUMISE PERIOODI”PROBLEEMID (9-24 ELUKUU)
Teie koer muutub täiskasvanumaks: tohutu “masin” tekitab möödakäijais vaimustust. Teil on õnnestunud oma kasvandikku säästa eelmises peatükis räägitud ohtudest.
Teie koer kasvab tervena nii füüsiliselt (tänu õigele toitmisele ja küllaldasele liikumisele) kui ka psüühiliselt (tänu õigele kasvatusele, heale kontaktile ja täpsele orientatsioonile). On saabumas see vastutusrikas periood, mil te lihtsalt olete kohustatud rajama aluse edaspidiseks, ilma milleta on mõeldamatud nii rõõmu pakkuv kooseksisteerimine koeraga kui tema edukas karjäär (näitustel, tööl või aretuses). Pealegi toimub just sel etapil teie peres-karjas lõplik hierarhiline jaotus. Tõtt öelda kardavad seda aega kõige enam algajad tegelejad ja mitte alusetult. Kaukaasia ja kesk-aasia lambakoeri iseloomustab ennekõike iseseisvus, vabadusearmastus ja püüd liidrikohale (kahe esimese tunnusjoone tulemusena).
Kui kasvatusprotsessis on tehtud viga, tahab peaaegu iga seda tõugu isane koer oma peremehe-karjajuhi “tugevust” proovida. Ehmatusest kiirustavad mõned omanikud otsustama, et koeral hakkas nö. "katus sõitma". Tegelikult annab see tunnistust ainult kahest asjast:
- ebapiisavast kontaktist koeraga;
- koera tugevatest liidrikalduvustest.
Kogenud koerapidaja ei lase taolisel situatsioonil iial kujuneda. Kui see aga on juhtunud, peab tegutsema maksimaalselt karmilt ja välkkiirelt. Igasugune katse juhi kohta haarata tuleb lõpetada nii, et see koeral enam mõttessegi ei tuleks ning siin võib käiku lasta kõikvõimalikud käepärased vahendid. Enamus kogenematuid omanikke teevad ühe ja sama saatusliku vea- lahkuvad iseloomu näidanud koera juurest teise tuppa mõne “kaalukama”asja- kaika, tabureti, luua- järele.
Järgime siinkohal üht universaalset nõuannet- asetame end koera koha peale ja vaatame olukorda tema pilgu läbi.
Niisiis kuulutas koer oma õigusi juhi positsioonile, märkigem, et tema seisukohast täiesti seaduslikult. Konkurent (inimese pilgu läbi- “peremees”, koera jaoks mitte) lahkub territooriumilt ja sellesamaga… tunnistab ka oma lüüasaamist! Koera jaoks on see täiesti ilmselge.
Mis juhtub edasi? Kaotanud pretendent tuleb tagasi ja ründab absoluutselt põhjusetult võitjat! Võite kindlad olla, et niisuguses olukorras ootavad inimest väga tõsised ebameeldivused, kuna sündmuste sellise käigu juures läheb iga isane koer “lõpuni”. Ja samuti emane.
Seepärast tuletame veelkord meelde- selgus teie suhetesse koeraga tuleb tuua otsekohe, lahkumata konfliktipaigast, jätmata üritajale ainsatki võimalust! Ent kõige mõistlikum on sarnasel olukorral üldse mitte tekkida lasta.
Veel ühest “ebameeldivusest” algajale koeraomanikule, mis seisneb selles, et ei mõisteta ebakõla 1,5-aastase koera mõõtmete ja psüühilise arengu vahel. Selles vanuses koer võib ehmunult kõrvale hüpata temast kümme korda väiksema õuekoera eest. Oodake 2-2,5 aastat ja taipate ise. Tõepoolest suudab enamik koeratõuge ses vanuses minna vastu igale vaenlasele, kuid neile koertele on iseloomulik aeglasem psüühika väljakujunemine. See-eest on aga teiste tõugudega võrreldes keskmine eluiga kahe aasta võrra pikem.
Tõlkis Kaija Tubli
V.Võssotski raamatust „Âű ęóďčëč âîëęîäŕâŕ“