KESK-AASIA JA KAUKAASIA LAMBAKOERA KUTSIKA KASVATAMISEST

Kaija Tubli

Kaks äärmuslikku näidet kutsika valest kohtlemisest, mille tagajärjeks on omaniku jaoks arusaamatu koera agressiivne käitumine.

1) Inimesel on arvamus, et on võtnud endale äärmiselt tugeva, agressiivse ja isepäise looma, kellele tuleb kohe koht kätte näidata. Kutsikaga käitutakse karmilt, kusjuures ei pruugi tegu olla isegi mitte füüsilise karmusega. Igale üleastumisele või eksimusele- peremehe arvates- järgneb karistus. Selleks võib olla karjumine koera peale, löömine või ka see, et kutsikas visatakse lihtsalt mõnda teise ruumi või õue. Kutsika seisukohast ei ole tegu aga karistuse, vaid põhjuseta rünnakuga. Parimal juhul hakkab koer liigse ranguse tulemusena elama nö. oma elu võimalusel vältides kontakti pereliikmetega. Koer kaotab usalduse inimese vastu, mis teeb mõistagi raskeks ka tema edaspidise koolitamise, kuna eduka dressuuri aluseks on ennekõike usalduslik kontakt inimese ja koera vahel. Reeglina tunnevad sellised koerad end inimese kõrval rusutuna ning eelistavad teiste koerte seltskonda.

Halvimal juhul (valdavalt isaseid kaukaasia lambakoeri puudutav) vastab koer varem või hiljem taolisele ebaõiglasele rünnakule omapoolse rünnakuga ja üritab edaspidi karjas oma reeglid kehtestada.

2) Inimesel on arvamus, et nii armsale väikesele karvakerale peab kõike lubama. Kutsikale lubatakse ise voodisse ronida, antakse söögilaualt head-paremat; kui kutsikas sööb ja inimese liginedes altkulmu kõõritab või uriseb, minnakse eemale või ei puudutata toitu või mänguasja kui see koerale ei meeldi. Tulemuseks on jällegi koer, kes paneb kehtima oma reeglid. Halvimal juhul hammaste abiga. Koera agressioon on tingitud sellest, et juba varasest east on inimene ise teda juhi kohale upitanud.

Kuidas neid vigu vältida? Koeraga suhtlemisel tuleb olla heatahtlik, sõbralik, kannatlik ja nõudmistes järjepidev. Kõige olulisem on inimese ja koera vaheline hea kontakt, mis tähendab, et teie mõistate koera ja koer teid.

Teie ja koera läbisaamine on hea, kui: koer tuleb meelsasti ise teie juurde; lubab teil oma toidu (kondi, mänguasja) igal hetkel ära võtta; kui suudate alati mängu lõpetada; võite istuda koera kõrval tema magamisasemel või kuudis. Oluline on, et koer käituks seejuures heatujuliselt, mitte alandlikult (langetab pea ja saba, tõmbab selja küüru või heidab maha) või vaenulikult. Just koera meeleolu on mainitud tegevuste puhul teievaheliste suhete parimaks indikaatoriks.

Heaks läbisaamiseks koeraga peavad üheaegselt olema täidetud kaks tingimust: peate olema koera silmis autoriteet (juht) ja samas peab koer teid usaldama. Karistamisega-nii psüühilise (range, positiivsete emotsioonideta suhtlemine või ka koera liigne kontrolli all hoidmine) kui füüsilisega- võite saavutada vaid näilise autoriteedi, tegelikult olete koera silmis ebameeldiv hirmuvalitseja. Pealegi ei saa siin juttugi olla koera usaldusest teie vastu. Kutsika kasvades ja enesekindluse suurenedes võib taoline suhtumine kutsuda koeras esile agressiivse reaktsiooni, mis antud juhul on lihtsalt normaalse enesesäilitusinstinkti väljendus.

Mis puudutab karistamist, siis peab ütlema, et üldiselt puudub selleks vajadus välja arvatud juhud, kus kutsikas või noor koer ilmutab ilmselget domineerimissoovi (nt. toidu kaitsmine). Füüsiline või psüühiline vägivald ei taga juhi rolli karjas.

 (Olulistest aspektidest juhipositsiooni saavutamisel ja säilitamisel loe „Infoleht“ nr.2(10) artiklit „Peaaegu juht“). Kui tegemist on juba väljakujunenud täiskasvanud isendiga on karistamine täiesti mõttetu ja mõnel juhul isegi ohtlik. Tõeliselt dominantseid koeri on vähe, valdavalt on koera agressioon pereliikmete vastu tingitud inimesepoolsest teadmatusest ja sellest johtuvast ebaõigest käitumisest. Reeglina pannakse taolisele agressiivsusele alus juba kutsikaeas. Mõlema variandi puhul on aga teatud reegleid järgides sõbralik kooseksisteerimine täiesti võimalik.

Tuleb ilmtingimata alati meeles pidada, et koera ja inimese väärtushinnangud on erinevad. Karistus on koerale üheselt mõistetav ja seega ka tulemuslik ainult siis, kui see on vastavuses koerale arusaadava liigiomase käitumisreeglistikuga.  Näiteks on mõttetu karistada kutsikat hinnalise eseme puruksnärimise eest, kuna koertel puudub arusaam rahalisest väärtusest. Kui aga kutsikas ei ole nõus sedasama eset teile loovutama ja uriseb, siis sellise käitumisviisi eest karistamine on koerale mõistetav- tegemist on ühelt poolt (kutsikas) kõrgema hierarhiaastme saavutamise, teiselt poolt (inimene) oma kõrgema positsiooni kindlustamise püüdlusega. Niisiis on väga oluline teada ja arvestada igas olukorras koera kui teatud kindla loomaliigi ja ka kui teatud tõu esindaja iseloomulikku käitumist. Tegutsemine põhimõttel „koer peab tegema või olema nii sellepärast, et mina tahan“ ei toimi ning tekitab ainult vastuolu koera ja pereliikmete vahel. Igasugusest koerale mõistetamatust karistamisest kasvab välja hunnik probleeme. Eeldatavalt peaks inimesel olema piisavalt intelligentsust lahendamaks tema jaoks ebameeldivaid olukordi vägivallatul viisil.

Kutsika saabumishetkest alates tuleb kohe sisse seada mõlemapoolseks normaalseks kooseluks vajalikud suhted. Allpool toodud soovitused on mõeldud võimalike tekkivate konfliktide ennetamiseks aidates kaasa sõbraliku ja usaldusliku kontakti loomisele kutsikaga.

• Söötke kutsikat esimestel päevadel (edaspidi pisteliselt) toidukaussi oma käes hoides. Aeg-ajalt katkestage söömine pistes käe kaussi (nt. segades selle sisu), kui kutsikas on väga ablas võite kausi ülespoole tõsta. Kui kutsikas laseb sellel rahulikult sündida, kiitke teda ja laske uuesti sööma. Valdavatel juhtudel siin konflikti ei teki.

• Harjutage algusest peale kutsikat sellega, et võite tema käest ükskõik mida ükskõik millal ära võtta. See on väga oluline, kuna taoline õigus on ainult karja juhil, milleks peate olema loomulikult teie. Selleks on sobilik provotseerimisharjutus toore kondiga. Kont peab olema piisavalt suur võimaldamaks teil ühest otsast kindlalt kinni hoida ja samal ajal kutsikal teist otsa närida. Võimalikud kutsika käitumisvariandid on järgmised.

1) Neutraalne suhtumine. Kutsikas närib rahulikult konti pööramata teile mingit tähelepanu. (Silmanurgast kõõritamine või altkulmu pilk teie suunas võib olla juba kerge hoiatus.) Võtke kont ära, hoidke veidi aega enda käes. Samal ajal rääkige rahulikult kutsikaga, silitage ja lubage edasi närida. Tehke nii paar-kolm korda, jätke siis terve kont kutsika päralt, eemalduge, tulge tagasi ja võtke kont uuesti enda kätte, jälle kiitke ja andke tagasi. Niiviisi peaksite aeg-ajalt tegema iga kutsika valduses oleva esemega.

2) Kutsikas ei julge konti puudutada kui hoiate sellest kinni või olete lähedal. Pakkuge sõbralikul toonil rääkides, kutsikat silitades. Kui kutsikas on teie juures olnud juba mõnda aega võib see olla märgiks, et olete olnud liiga võimukas. Kui kutsikas ikka ei julge, jätke kont maha, eemalduge. Kui on mõnda aega söönud, liginege, võtke kont ära, kiitke kutsikat, lubage jälle sööma.

3) Hoiatav-agressiivne suhtumine. Väljendub kõõrdpilgust kuni aktiivse rünnakuni. Siin on kõige olulisem vältida äärmusi- eemalduda või karistamisega liialdada. Peate kindlasti jääma rahulikuks ja enesekindlaks- juht ei satu kunagi paanikasse ega lähe endast välja. Kõõrdpilgu või urisemise korral proovige ikkagi konti rahulikult enda kätte saada. Kui kutsikas seda lubab, rääkige temaga rahulikult, silitage ja lubage uuesti kondi teist otsa närida. Tehke äravõtmist- uuesti närida lubamist veel mitu korda. Juhul kui kutsikas ikkagi ei loobu vastupanust- hoiab hammastega kõvasti kinni ja uriseb või üritab hammustada, pange oma vaba käsi talle turjale või hoidke sellest kinni ja suruge kutsikas vastu maad. Vastupanu intensiivistudes tõstke kutsikas turjapidi õhku, kui sellest aitab (urisemine lakkab) laske tagasi maapinnale, kui ei, peate kutsikat õhus hoides turjast raputama. Võite ka lihtsalt kaenlasse võtta ja mõnda aega nii ringi käia- kindla pinna puudumine jalge all võtab ka kutsikalt enesekindluse.Vastupanu lakates pakkuge uuesti kondiotsa närida.Tähtis on siinjuures, et kohe, kui kutsikas loobub vastupanust, peate oma meeleolu muutusega talle mõista andma, et nüüd käitub ta õigesti ja kõik on korras. Karistamisel on määrava tähtsusega teie meeleolu- seesmiselt peate mängima ähvardav-kuri-olemist (kuna enesevalitsust ei tohi kaotada, peab meeleolu „mängima“), aga füüsiliselt väljendub see minimaalselt. (Koerad tajuvad suurepäraselt potentsiaalset jõudu- karjas ei säilitada juht oma positsiooni mitte seeläbi, et aeg-ajalt kõik karja liikmed läbi nahutab.)  Seni kuni kutsikas ei suhtu äravõtmiskatsetesse neutraalselt, on parem konti (või mõnd muud tema huviorbiidis olevat eset) iseseisvalt talle mitte jätta, et ta ei saaks sellega eemalduda- sellega ta sisuliselt siiski juba kinnitab oma õigust. Karistamisjärgselt tuleb kutsikaga ilmtingimata taastada sõbralik ja usalduslik vahekord. Iseenesest mõista saab sellist harjutust tulemuslikult teostada vaid kutsikaga, keda suudate turjast tõstes õhus hoida. Üldiselt tuleb toidu ja asjade kaitsmist sagedamini ette isastel kaukaasia lambakoertel.

• Kutsikaga tuleb mängida. Tähtis on seejuures, et suudaksite igal hetkel mängimise lõpetada ja seda kindlasti juhul, kui kutsikas teil ohjeldamatult käsi või jalgu närib. Viimasel juhul lõpetage liikumine, näidake koerale selgelt oma meeleolu muutust. Kuna koerad on äärmiselt tähelepanelikud kehakeele suhtes, mille abil nad omavahel paljuski suhtlevad, on siinkohal õpetlik meelde tuletada, kuidas käitub analoogses olukorras teine koer- mäng katkestatakse, koera keha justkui kangestub, ilme tõsineb ja pilk muutub „raskeks“, kogu keha on ähvardavas poosis ja muutuks nagu suuremaks- turi läheb turri, esijalad sirutuvad kangeks (inimese puhul liigub õlavööde üles-ette). Kui kutsikas lõpetab, peate jällegi taastama sõbraliku oleku. 

• Igal elusolendil on omad vajadused, millede rahuldamisest sõltub tema normaalne psüühiline ja füüsiline funktsioneerimine. Kui mõni neist jääb rahuldamata või on rahuldatud ebapiisavalt, lööb see välja mingi „probleemina“.  Näiteks vajab kutsikas liikumist. Selle vajakajäämine võidakse kompenseerida ülemäärase närimise või  aukude kaevamisega, samas soodustab energia ülejääk ka agressiivsuse teket. Isolatsioon liigikaaslastest- suhtlemisvajaduse rahuldamata jäämine- võib nende tõugude juures olla üheks määravaks põhjuseks, miks täiskasvanud koer on agressiivne teiste koerte suhtes. Suhtlemine liigikaaslastega ja mängud eakaaslastega on kutsikale ja noorele koerale hädavajalikud. Just selles eas omandatud käitumismudel määrab suuresti ära täiskasvanud koera suhtlusviisi teiste koertega. Ilmtingimata on vajalikud jalutuskäigud väljaspool oma territooriumi- tänavatel, võimalusel ka looduses. Tänaval, teie kõrval jalutades, õpib kutsikas rahulikult suhtuma möödakäijatesse, jooksjatesse, jagrattal liikujaisse jne. Näidake kutsikale, et olukord tänaval on sõbralik ja rahumeelne ega kujuta endast mingit ohtu- lubage nii täiskasvanud inimestel kui lastel kutsikat silitada ja temaga tegeleda. Kui kutsikas kohtab talle uudses situatsioonis midagi, mis teda hirmutab, tõstab see veelgi teie autoriteeti juhina. Kesk-aasia ja kaukaasia lambakoerad võivad kutsikaeas olla mõnikord üsnagi ettevaatlikud. Kui kutsikas pelgab, ei tohi rihmast sikutades teda hirmutava objekti poole lohistada või ärevalt koera „nunnutama“ hakata. Säilitage rahu, julgustage koera rahulikult rääkides, silitades. Võite tema juurde lihtsalt maha kükitada, siis tõuske ja liikuge edasi. Kui rihma pikkus võimaldab, minge hirmu põhjustanud asja juurde ja rääkige sealt kutsikaga. Kui kutsikas ikkagi keeldub edasi tulemast, saavutage kauemat aega paigal püsides ja kutsikaga tegeledes vähemalt see, et ta kaotaks objekti suhtes huvi- järgmisel jalutuskäigul või ringiga samasse kohta tagasi tulles on sama asi juba kindlasti vähemhirmuäratav. Mida rohkemate inimeste ja koertega kutsikas ja noor koer kohtub, seda rahulikum on ta samas olukorras täiskasvanuna.

NB! Tõmme kaelarihmast mõjub karistusena ja kui keelate kutsikal teise inimese või koera juurde minemast teda rihmast tõmmates on ainus, mida saavutate see, et kutsikal tekib nendega seoses ebameeldiv valuaisting. Üsna loomuliku jätkuna kutsub saadud ebameeldiv kogemus vastavate objektide ilmudes koeras esile vaenuliku reaktsiooni (tegelikult enesekaitse ennetamaks olukorda, kus objekt talle jälle valu võiks tekitada).

Mõistagi tuleb võimalusel vältida kohtumist ebasõbraliku või ilmselgelt agressiivse koeraga. Sellist koera märgates üritage köita kutsika tähelepanu (mängides, joostes, maiust kasutades) ja liikumissuunda muuta.